Asukoht: Harju maakond, Kuusalu vald, Andineeme küla
Meie esivanemad on läbi aegade lootnud puudes näha midagi endaga sarnast. Vanarahvas uskus iga üksikut puud inimlikku tundeelu elavat. Puul oli oma haldjas, kes ei surnud koos puuga, vaid otsis puu hävides endale uue asupaiga mõnes teises noores puus.
Pilte Samuli tammedest saab näha siit lehelt »
Tamm on vanim pühapuu, isegi Eesti perekonnanimedest on Tamm levinuim. Eestlane seostab tamme kosmiliste sfääridega ja seetõttu palvetab sageli just tamme poole. Harju maakonnas Kuusalu vallas Andineemes kasvab kolm võimsat Samuli (Sammuli) tamme. Suurim õõnsa tüvega tamm meenutab avatud suuga inimpead. Puud kasvavad ringikujulisel künkal, mis kivikalmet meenutab ja Kuusalu matkarada läbides võib neid näha. Inimpead meenutava tamme ümbermõõt on 4,6 m ja kõrgus 18 m ja ta on Keskkonnaameti kaitsealune puu nagu ka teised Samuli tammed. Samuli tammede vanust täpselt ei teata, aga see võib olla nii 700 aasta piirides. Legendi järgi osanud puud vanasti rääkida. Möödunud sajandil käinud tatarlastest randrüütlid (piirivalvurid) tamme all palvetamas ja tammelt nõu küsimas. Samuli tammede lähedal asub ka üks kaitsealune muistis, mis on arvele võetud kivikalmena (ümmargune 7-8 m läbimõõduga kuhjatis). Jääb ülejäänud Kahala järve kalmetest umbes 300 m kaugusele. Muistis on raudkividest ja oli ilmselt omaaegne meremärk. Varasematel aegadel sõideti meredel vabamalt ja orienteeruti mingi suurema märgi järgi (suured põlispuud, rändrahnud, kirikutornid jms.). Kui midagi lähedal ei olnud, siis kuhjati rannale kivikangur, mõnikord suure postiga keskel.
Samuli suure tamme all on käidud palvetamas ja puuga kõnelemas ennemuiste ja ilmselt ka praegu. Meeles tuleb pidada seda, et kui puuga minna kõnelema või temalt midagi paluma, siis peavad mõtted ja teod puhtad ning selged olema. Tamm ei aita virisejaid ja hädaldajaid, ka meeleheitel olles pole mõtet temalt abi paluda. Tamme energia ei sobi närvitsejatele, alkohoolikutele, nõrkadele naistele ja lastele. Tamm aitab võitlejaid ja ravib sõjameeste ning meremeeste ihu- ning hingehaavu. Just sõjaveteranid peaksid selle puuga suhtlema. Vanad eestlased panid tamme jutule minekuks isegi puhtad riided selga. Pühale puule viiakse tänuks ohvriand. Tänapäeval on ohvrianniks enamasti kas punane lõng või roosa lint, aga puutühemikku võib panna ka toiduohvriande: lihakeeduleent, piima või münte. Suud meenutav puutühemik on asjade selgeksrääkimise koht. Kuna tamm kasvab enamasti alati veesoonte ristumiskohal ja tema juurestik ulatub kuni 10 meetri sügavusele, siis tõmbab ta ligi välgulööke. Ilmselt on suukujuline õõnsuski tekkinud murdunud oksaharust.
Tamme alla vihmavarju minna ei tasu. Tamm laeb oma katkematu ja tugeva energiaga pikaks ajaks, tugevdab immuunsüsteemi ja pikendab eluiga. Elupuuna viitab tamm inimese hinge küpsusele, sobib vaid tugevatele ja küpsetele elukogenud inimestele (juhtidele, skulptoritele, teadlastele, sõjameestele, meremeestele, kirjanikele, tugevatele ja mehistele inimestele). Pühapuu aitab inimesel jõuda iseendani. Kes pühapuu juures rääkimas on käinud, sellel tekkib puuga vaimne side. Kõige parem aeg tamme juurde minna on päikeseloojangul. Tamme energia on kõige nõrgem 15.00 – 17.00 vahel ja kõige tugevam päikeseloojangu eel. Tamme energiat peaks pikema perioodi vältel koguma nii 4-7 minutit korraga.
Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.
NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.
Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.